LOE ARTIKLEID LOE ARTIKLEID

Humalahundiga PÖFFile ehk Antvärk Klubi PÖFFil

Enne hingega tehtud filmikunsti maailma sukeldumist kogunesime pimedal novembrikuu õhtul restoranis Vapiano, et kontrollida väidet, mille kohaselt on pale ale üks parimaid ja universaalseimaid õllesid erinevate toitude kõrvale.

Valitud pruuliks oli loomulikult pimedate ööde eripruul ehk Saku Antvärk Humulus Lupus. Tegemist on ameerikapärase pale ale tüüpi märjukesega, mis on aromaatne ja värske ning mille maitseprofiili kujundab populaarne troopilise olemusega Mosaic-humal. Valisime Vapiano valikust erinevaid maitseid ja ei pidanud kombinatsioonides pettuma. Humulus Lupus sobis oma humalase, karge ja puuviljase iseloomuga nii vürtsikalt magusa krevetipasta, õrnalt hapuka tuunikalasalati, kuid samuti vürtsika pitsa kõrvale.

nfd

Klubi kommentaar

Mõnusalt humalane maitse, tugev aroom, aga samas piisavalt kerge ja maitsepaletti värskendav. Tõeline universaal, mis sobib suurepäraselt nii maitsenüansside esiletoomiseks kui ka tasakaalustamiseks. Suurepäraselt karge ja vahe kaaslane kõikide eripalgeliste filmikunsti tippteoste juurde.

nfd

Seejärel suundusime kinno Artis, et lisada õhtule visuaalselt ja heliliselt kaunist filmikunsti. Meid kostitas Armeenia režissööri Levon Minasiani esimese täispika filmi „Braavo, tõeline virtuoos!” maailma esilinastus. See film näitas meile mitmeid Armeenia gangstereid, kes kõik kas mängisid klarnetit või olid klarnetimänguga kaudselt seotud. Peategelast, kes armastas muusikat niivõrd, et oli valmis selle loomiseks tegema ükskõik mida, isegi tapma. Noort neiut, kes üsna peagi peategelase pea (ja elu) pahupidi pööras. Ja asjaolu, et sinisilmsest klarnetistist sai mitmete halbade otsuste tõttu salamõrvar Virtuoos.

Peale pooltteist tundi täis eneseirooniat, nalja, armastust loomingu vastu ja kuulide vihinat saabusid lõputiitrid ning kostis vali aplaus, mispeale ilmus rahva ette filmi režissöör Levon Minasian isiklikult. Tagasihoidlik, lokkis juustega mees tänas meid sooja vastuvõtu eest ja kirjeldas, et filmis nähtu esindab Armeenias toimuvat kahe generatsiooni vahelist võitlust – võitlust, mis väljendub nõukogudeaegse generatsiooni mõjuvõimus ja selle võimu tagurlikus kasutamises ning noorte vastupanuvõimes ja tugevuses valitsevat olukorda muuta.

Peale selle õnnestus meil Levonit ka privaatselt intervjueerida ja lisada ta meie antvärkide nimekirja. Saadud vastuseid loe lähemalt meie blogi artiklist „Antvärk Levon Minasian”.

zbh3tr1ahshqrhd76lqy9pifxw

Pimedate Ööde Filmifestivali auks toodetud Humulus Lupust leiad kuni detsembri keskpaigani paremini varustatud pubidest ja baaridest ning Selveritest üle Eesti.

Antvärk Levon Minasian (režissöör, Armeenia)

Armeenia režissöör Levon Minasian on auhinnatud stsenarist ja filmilavastaja, kes väntab oma filme enamasti Prantsusmaal. Eelmisel nädalal tõi ta PÖFFI kinolinale oma esimese täispikka linateose “Braavo, tõeline virtuoos!”. Filmi, mis räägib eneseirooniast, aga ka naljast, armastusest ja romantikast kuulidevihinas.

Peale filmi esilinastust vahetasime Levoniga paar sõna elust, kinost ja maailmavaadetest ning lisasime ta oma antvärkide nimekirja.

Nimi: Levon Minasian

Vanus: 46

Amet: Režissöör

Töökogemus: 25 aastat

 

Kuidas jõudsid režissööri ametini?

Ma armastan kino ja sellega kaasnevat. Minu unistus oli juba lapsest saati luua filme. Kasvades üles Nõukogude Armeenias nägin ma mitmeid tõeliselt kvaliteetseid linateoseid ja seadsin endale suured eesmärgid mille poole püüelda.

 

Mis on sinu ameti juures kõige suurem väljakutse?

Suurim väljakutse on luua film, mis jõuaks inimesteni üle maailma. See tähendab suurt usaldust investoritelt, tunnustust vaatajalt ja enesekindlust luua originaalset sisu, mis inspireeriks kogu inimkonda. Vot see on väljakutse.

 

Kui sa ei oleks režissöör, siis kes sa oleksid?

Kirjanik, sest mulle meeldib väga lugude rääkimine ja kirjutamine. Enne režissööri ametit olin ma näitleja, kuid olin selles üpriski halb.

 

Millega töövälisel ajal tegeled?

Ma loen palju. Viimase 3 kuuga olen ma lugenud ära kõik Tolstojevski teosed ja vaadanud tema teoste ainestel loodud filme.

 

Mis on sinu töö juures kõige köitvam või meeldivam, mis selle juures hoiab?

Enim köidab mind seik, et ma saan oma idee ja visiooni edastada inimestele, kes seda kinno vaatama tulevad. Enne seda on see kõigest minu idee, minu peas. Kinolina ja publik annavad mu tööle tunnustuse ja heakskiidu.

 

Mis on sinu lemmikõlu või -siider?

Viimasel ajal olen enda jaoks avastanud Belgia õlled. Eriti meeldivad mulle puuviljased õlled ja viimase aja lemmikuks on kujunenud meeõlu. See on tõesti hea.

Humulus Lupus – pimedate ööde eripruul

Levima on hakanud lood mustast ja valgest hundist, valgusest ja varjudest, yinist ja yangist, pimedatest öödest ja heledast õllest. Neid lugusid räägivad üheskoos PÖFF ja Saku Antvärk, kes on Baltimaade uhkeima filmifestivali 20. juubeliks loonud Humulus Lupuse ehk humalahundi.

Tegemist on Mosaic humalatega valmistatud pale ale-ga. See on mõnusalt humalane nii maitse kui ka aroomi poolest ning peaks sobima nii karastunud õllegurmaanile kui ka särasilmsele filmihuvilisele.

Värskendavalt humalane näide kaasaegsest pale ale-st, mis sobib hästi pimedate ööde heledaks kaaslaseks.

 

NB! Eripruul on saadaval vaid Selverites. Pimedate ööde saabudes võid humalahunti leida ka hästi varustatud lokaalidest.

Pruulikunsti vanameister ehk kõike pilsnerist

Pilsner on kahtlemata populaarseim õllesort maailmas. See sündis Tšehhimaal, seda täiustati Saksamaal ning see muudeti iseloomutuks masstoodanguks Ameerikas.

Hea heleda lager-õlle ehk pilsneri pruulimine on oluliselt keerulisem kui võiks arvata. See on tegelikult ka üks põhjus, miks craft-pruulijad ei julge esimese hooga pilsnerit ette võtta.

Mis on pilsner?

Pilsner on pärit Tšehhimaalt Plzeni külast. Küla strateegiline tähtsus kaubanduspunktina lubas linnarahval õlut pruulida. Tänu sellele tekkis lausa mitu pruulikoda ja seltsi, kes jõid, müüsid ja arendasid erinevaid pruule, retsepte ja tehnoloogiad. Õlu oli sama tähtis kui toit ja muu jook. Kääritatud märjuke pakkus alternatiivi reostunud veele, hoides inimesi haiguste eest.

Pärast 17. sajandi laastavat katku vajus pruulikunst Euroopas mõnekümneks aastaks unustusse. Euroopa uuestisünni ajal pandi alus tänapäevastele pruulimistavadele. Pruulimismetoodikale lisandus mitmeid temperatuuri- ja niiskusmõõdikuid ning uusi linnaseid. Kuigi täiendused muutsid õlle oluliselt nauditavamaks, olid Tšehhi õlled ikkagi aegunud pinnakääritamisega ja üpris süsteemitu pruulimisprotsessiga. Puudu oli midagi revolutsioonilist.

See midagi peitus uudse meetodi ja kauni serveeringu taga. Meetodi tõi tšehhidele Baieri pruulmeister Josef Groll, kelle ülesandeks oli pruulida õlu, mis jätaks sakslased häbisse. Selle eesmärgi täitmiseks ehitati Pilsner Urquell pruulikoda ja leiutati viis, kuidas heledast linnasest pruulida ilus, helekollane ja klaar õlu . Sündis tänapäevane pilsner, mille välimus lubas selle serveerimist edevas klaaskannus. Pilsneri kohene edu tõi kaasa pöördumatu muutuse pruulikunstis. Iga pruulikoda hakkas pruulima enda versiooni pilsnerist ja teeb seda tänaseni.

Aga kuidas leida see õige?

Õige pilsner on pehme, aroomirikas, ümar ja täidlane. Selles väljendub osake kõigist neljast komponendist: linnas, humal, pärm ja vesi.

Tõelise pilsneri maitse iseloomustamisel on tähtis mainida ka kasutatavat vett, kuna Tšehhi vee eripäraks on erakordne pehmus ja see lisab pruulile mõnusa profiili. Pruulis leiduvaid Moravia linnaseid peetakse maailma parimateks. Nad annavad pilsnerile mõõdukalt magusa ja pehme meki ning on tahtlikult alatöödeldud. See lisab pruulile vajaliku värvi, rikkaliku maitse ja ümara tekstuuri. Keskmise pilsneri kanguseks on 4,5─5% vol.

Lisaks spetsiaalsetele linnastele sisaldab tõeline Tšehhi pilsner ka erilist humalat, mis kasvab Zateci piirkonnas Põhja-Tšehhis. Humal on tuntud kui Zateci punane või Tšehhi punane. Humala vürtsikas ja lillelõhnaline aroom ning õrnalt hapukas maitse sobib ideaalselt pilsneri ülejäänud koostisosadega. Tšehhi pilsneris leiduv pärm on küll levinud, kuid siiski pehmem ja natuke magusam kui sakslaste oma. Võib öelda, et see on isegi natuke võine.

Need neli komponenti panevad aluse originaalsele pilsnerile ja kroonivad Tšehhi pilsnerid nagu Pilsner Urquelli, Budwieser Budvari ja Staroprameni õllemaailma kuningaks.

Pilsneri järeltulijad

Kui klassikaline pilsner on Tšehhi üks kroonitumaid pruule, siis ühtlasi on pilsner ka enim järgi tehtud õlu maailmas. Kopeeritud pilsnerid võivad originaalile olla kas erakordselt sarnased või uhkelt omalaadsed, kuid klaasitäis klassikat leidub neis kõigis.

Eriti laias ulatuses on pilsnerikultuuri omaks võtnud sakslased, kelle tõlgendus võib olla küll värvilt heledam, maitselt humalasem ja järelmaitselt teravam, kuid annab oma lipulaevade Spaten Jeveri ja Bitburgeriga täpselt edasi Saksa õllekultuuri eripärasid.

Hollandlaste kahurvägi koosneb armastatud Grolschist ja Heinekenist ning humalasest Christofell Blondist, mis on sama meisterlikult kopeeritud kui sakslaste õlled.

Taanlaste valikut esindab uhkusega Carlsberg. Eesti pilsneri leiad Saku Heleda kaubamärgi alt. Seda on pruulitud juba aastast 1970 ja selle retsepti aitasid välja töötada tšehhi õllemeistrid.

Tšehhi pilsneri areng on olnud harmooniline protsess, mis seob nii teadust, meisterlikke pruulijaid kui ka õnnelikke juhuseid. Arvestades, et tegu on joogiga, mida on koopeeritud Hollandist Austraaliani väärib see kindlasti maailma populaarseima õlle tiitlit.

Järgmine kord, kui hoiad käes mõnd värskendavat ja maitsvat pilsnerit, siis tea, et sul on pihus tõeline õllelegend.

 

Pruulmeister K. Florian Klempi artikkel on tõlgitud allaboutbeer.com leheküljel olevast postitusest “Presenting Pilsners“.

(http://allaboutbeer.com/article/presenting-pilsners/).

 

Degustatsioon: kriek, kirss, kirsch või cherry?

Kuna Saku Antvärk tuli välja uue pruuliga Cherry Brew, siis suunasime oma fookuse erinevate kirsiõllede peale ja tegime väikese degustatsiooni. Selles osales 6 erineva tausta ja iseloomuga pruuli, ning hindamisele läks nii maitse, aroom kui ka õlledest leiduvad eripärad. Proovimiseks olime valinud nii vanameistreid Belgiast kui ka paar kodumaist tootjat.

Arvestades, et hinnati maitseid ja meeldivust, siis on saadud tulemused loomulikult subjektiivsed, kuid ülevaate õllega kaasnevast elamusest leiab siit siiski.

Brouwerij Lindemans, Kriek, Lambic Style – Fruit, (BEL) 3,5% 

Klubi hinnang: 

Tõeline lambic lambicu ekspertidelt. Lindemans on juba teist sajandit keskendunud just lambic õlletüübile ja kriek on nende uhke lipulaev. Tegemist on omamoodi etaloniga selles väikeses segmendis.

Aroomilt intensiivne ja kirsine, lambicule omaselt loomne. Maitselt värske ja korralikult hapu. Keskmisele tarbijale ilmselt raskesti joodav, kuid väga mõnusalt kirsine.

 

Saku Antvärk, Cherry Brew, (EST) 4,5% vol

Klubi hinnang:
Saku Antvärgi sarja uusim liige. Tegemist on erinevalt enamuses testis osalevatest õlledest lager-tüüpi õllega, mis on kombineeritud kirsimahlaga.

Aroomis on tunda lisaks kirsile ka nn mandli ehk kirsikivi aroomi. Maitselt meeldivalt magus-hapu, aga pigem magusapoolne ja õllesem kui teised. Võrdlemisi kerge juua ning sobib hästi ka talvisel perioodil.

 

Bacchus, Kriekenbier, (BEL) 5,8% vol 

Klubi hinnang:

Bacchus on samuti pikkade traditsioonidega Belgia kirsiõlle tootja. Tegemist ei ole küll lambic baasil tehtud kirsiõllega, kuid sarnasel meetodil valminud pruuliga Belgia flaami regioonist ehk Old Flemish Brown.

Aroomilt kirsine ja vürtsikas. Ütleks isegi, et mandline koos teatavalt puiduse alatooniga. Maitselt magusam ja meenutab rosinaid. Kirssi jääb võibolla kirsihulludele väheks ning järelmaitse on mõrkjam ja puidusem kui teistel.

 

A. Le. Coq , Kriek, (EST) 4,5% vol

Klubi hinnang:

Lõuna Eesti suurtootja versioon kirsiõllest on laenanud oma nime Belgiast. Sisult on tegemist siiski tavapärase kirsi–ale tüüpi õllega.

Aroomilt mahe ja puuviljane. Maitselt tugevalt kirsimahlane ja sidrunhappeliselt hapukas. Seekordsel maitsmisel omas õlu ka kummaliselt soolast järelmaitset.

 

Liefmans (Duvel – Moortgat), Kriek Brut, Sour Red/Brown, (BEL) 6,0% vol  

Klubi hinnang:

Liefmans on samuti tunnustatud Belgia kirsiõlle tootja, kes teeb oma Kriek Bruti kombineerides Goudebandi ja Oud bruin (Old brown) erinevaid aastakäike hapude kirssidega.

Aroomilt hapukas ja isegi alkohoolne koos magusa alatooniga. Maitselt mõrkjam ja happelisem kui teised. Eriti üllatas seik, et oma kehalt jäi Brut kuidagi lahjaks. Samuti oli maitse meiekandimeestele harjumatult happeline. Sellest õllest ootasime me kõik enamat.

 

Neuzeller Kloster-Bräu, Kirsch Bier, (GER) 4,8% vol

Klubi hinnang:

Uue ja ootamatu kirsiõllena esines Saksa päritolu Kirsch Bier, mis on samuti lager-tüüpi õlle baasil. Tootja näol on tegemist ühe võrdlemisi vana, kuid värvika Ida-Saksa pruulikojaga, kes lõi lained õllega, mille nimetas „Anti Aging Beer“ ehk vananemisvastane õlu.

Aroomilt on pruul kompotine ja magus, õrnalt ehk ka kirsine. Maitselt mahe ja puuviljane. Järelmaitses on tunda kibedust.

 

Lõpetuseks võib öelda, et kirsiõllede valik on saanud juurde üpris mitmeid uusi ja huvitavaid variatsioone ning oma lemmiku leiab soovi korral igaüks.

Antvärk Andris Rasiņš (sommeljee, Riia)

Riga Craft Beer Festivali peakorraldaja ja Aldaris mikropruulikoja sommeljee Andris Rasiņš on elurõõmus ja huvitav persoon. Ta võttis meid soojalt vastu juba jaanuaris, kui külastasime Aldarise õllemuuseumi ning nüüd kostitas meid ka Riga Craft Beer festivalil. Seekord jõudis antvärk täita ka meie ankeeti.

Nimi: Andris Rasiņš
Vanus: 32
Amet: Õllesommeljee
Töökogemus: 7 aastat

Kuidas jõudsid sommeljee ametini?
Saatus.

Mis on sinu ameti juures kõige suurem väljakutse?
Minu ameti suurim väljakutse on Läti õllekultuuri arendamine.

Kui sa ei oleks sommeljee, siis kes sa oleksid?
Reisiagent

Millega töövälisel ajal tegeled?
Ma olen suur spordifänn ja mulle meeldib reisida.

Mis on sinu töö juures kõige köitvam või meeldivam, mis selle juures hoiab?
Sommeljee töö andis mulle suurepärase võimaluse arendada oma oskusi ja teadmisi. Lisaks olen ma saanud reisida mööda maailma ning kohata huvitavaid pruulikodasid ja pruulmeistreid. Ma õpin iga päev midagi uut ja huvitavat.

Ja viimaseks küsimuseks midagi lihtsat. Mis on sinu lemmikõlu või -siider?
Ma ei oma ühte lemmikut. Mul on nimekiri 50-st lemmikpruulist, mis uueneb ja muutub peaaegu et iga päev.

kaspars-f-dobrovolskis-kafido-com-85

Antvärk Grigory (telerežisöör, Moskva)

Kui nautisime Riga Craft Beer Festivalil pakutavat rikkalikku õllevalikut, avastasime Venemaalt pärit mustlaspruulikoja Zagovor. Seda pruulikoda veavad kolm muhedat pruulijat, kes kostitasid meid tõeliselt unustamatu Leftovers Pumpkin Stout’iga ja üks neist jagas ka oma lugu.

 

Nimi: Grigory
Vanus: 31
Amet: Telerežissöör
Töökogemus: 6 aastat

 

Kuidas jõudsid pruulmeistri ametini?

Kui rändasin palju Ameerikas ja Austraalias, proovisin väga mitmeid käsitööpruule ja iga järgmine oli parem kui eelmine. Tagasi Venemaale jõudes mõtlesin, et prooviks ise ka pruulida. Esimene laar maitses kohutavalt. Teine oli juba parem. Kolmas oli isegi joodav ja nõnda edasi.

 

Mis on sinu ameti juures kõige suurem väljakutse?

Suurim väljakutse on villida seaduslikult tunnustatud pruul. Ma armastan oma toodet ja käsitööõlut, kuid minu väike pruulikoda ei vasta riigi poolt seatud standarditele, seega tuleb olla uhkelt mustlaspruulija.

 

Kui sa poleks pruulmeister, siis kes sa oleksid?

Töötan telerežissöörina. Sellega teenin leiva lauale, kuid mu südames ja hinges on pruulimine.

 

Millega töövälisel ajal tegeled?

Pruulin õlut, teen muusikat. Armastan käsitsi loodud asju.

 

Mis on sinu töö juures kõige köitvam või meeldivam, mis selle juures hoiab?

See võimaldab mul ennast loominguliselt väljendada. Iga uus pruul on nagu loodud laul või valminud loovprojekt.

 

Ja viimaseks küsimuseks midagi lihtsat. Mis on sinu lemmikõlu või -siider?

Iga kõrvitsamaitseline pruul. Võib-olla kõrvitsamaitseline lager.

 

Kuna Zagovori tunnusjoonteks on anonüümsus ja anarhism, siis pruulmeistri perekonnanimi ja nägu jäävad seekord õllehuvilistele tundmatuks.

Antvärgi Klubi Riga Craft Beer Festil

Lätis toimus esimest korda rahvusvaheline käsitööõllede festival Riga Craft Beer Fest (edaspidi RCBF). See tõi kokku 29 pruulikoda, kelle kraanidest voolas enam kui 180 erinevat märjukest. Arvestades muljetavaldavat osalejate nimekirja ja klubiliikmete suurt huvi, otsustasime ka Antvärgiga RCBF-le pilgu peale visata ja joogikaarte täiendada.

Festival leidis aset vabas õhus, Aldarise väikepruulikoja hoovis. Otsustasime oma sessiooni alustada lahjema kraamiga ning täita klaasid esmalt IPA-de ja nisuõlledega. Leidus nii hapukaid üllatajaid kui ka mahedaid naudinguid. Seejärel proovisime juba kangemaid stout’e, portereid ja huvitavaid maitseõllesid. Eesti lippu hoidsid väärikalt lehvimas Õllenaut ja Haapsalus tegutsev väikepruulikoda Kolk.

Lisaks tõdesime, et kuigi õllefestivalil olid pruulide maitsed niivõrd ühtlaselt kvaliteetsed, jäid rahva lemmikuteks siiski pigem julgemad lähenemised ja ekstravagantsus. Näiteks kõrvitsamaitseline stout või nägukrimpsutavalt hapu lambic.

 

Nüüd aga meie avastused 2016. aasta Riga Beer Festilt.

Zagovor, Leftöver Cracker, Pumpkin Stout (RUS) 7,6%

Tõeline üllatus, nagu jõuluvana kallistus, tõeline pühaderoog. Õlu, mis maitses nagu küpsis, aga oli ikka väga joodav ja huvitav.

www.zagovorbrewery.com

 

Dubuisson, Cuvee Des Trolls, Belgian Ale (BEL) 7%

Mõnusalt värske ja rikkalik Belgia ale, mõõdukalt mõrkjas, ühtaegu puuviljane ja kergelt magus, tasakaalus komplekt.

www.dubuisson.com

 

Mikkeller, Spontanlemon, Lambic Style Fruit (DEN) 7,7%

Suht kreisi lambic, hapu mis jube, aga meile meeldis. Puudu jäi ilmselt farmiaroomidest ja maitsetest.

www.mikkellerbar.com

 

And Union, Steph Weiss, Hefeweizen (GER) 5%

Mahe nisuõlu, millele on lisatud troopiliste puuviljade maitset. Kergesti joodav ning traditsiooniline sakslane.

www.andunion.com

 

Mikkeller, Crooked Fruity Moon, IIPA with Fruits (DEN) 9,0%

Tõeliselt hea. Värskendav kogemus.

www.mikkellerbar.com

 

Kolk, Maak, Amber Ale, (EST) 5,6%

Korralik ja kvaliteetne ale. Mõnus.

www.kolkbeer.ee

 

Ewil Twin, Molotov Heavy, IIPA, (DEN) 17,2%

Suhteliselt konkreetne punkt päevale. Juua ei soovita, aga tankide vastu võib sellega minna küll.

www.eviltwin.dk

 

Õllemaailma anarhistid ehk 9 radikaalset pruuli

Õlu on uskumatult võimalusterohke märjuke. Muutes kõigest üksikuid komponente, suudavad õllemeistrid luua erakordseid maitseid ja aroome. Kui suurem osa õlleavastusi on mekilt huvitavad ja sisult kvaliteetsed, siis mõnikord panevad saadud tulemused pruulmeistreid ja sommeljeesid aga pisarsilmi rääkima õlle “puhtusest” ja “õigetest” maitsetest.

Järgmised 9 hullumeelset õlut saadavad Reinheitsgebot’i ja teised köögiõlled seenele ning embavad südamlikult ebatraditsioonilisi meetodeid, mida võimalusterohkes ja loomingulises pruulikunstis kasutatakse.

Suntory, Precious (JAP), 5,0%

Kas naudid õlut, kuid kardad ka varajast vananemist? Siis sulle kindlasti meeldib see hele laagriõlu, mille peamiseks müügiargumendiks on igavene noorus.

Preciousi põhikomponendiks on kollageen. Jah, kollageen! Jaapanlased on leidnud viisi, kuidas nauditavalt tarbida kõige rikkalikumat proteiini. Esmalt pruuliti seda õlut Jaapanis Hokkaido külas ning see oli suunatud eelkõige naistele. Õlut reklaamiti üpris šovinistlikku sloganiga: Guys can tell if a girl is taking collagen or not.

Precious maitseb nagu tüüpiline hele lager ja sellesse lisatud kollageen peaks muutma tarbijad nooremaks ning puhastama nende nahka.

20150127_precious_TOP

Tom Seefurth’s, Mamma Mia Pizza Beer (USA), 6,1%

Pitsa ja pruul on peaaegu et alati ideaalne kooslus, nii et miks mitte liita need ka õlleklaasis? Just seda tegid asjaarmastajad Tom ja Athena Seefurth 2006. aasta südasuvel.

Seefurthid küpsetasid suure Margarita pitsa ja leotasid seda õlles nagu teepakki kuumas vees. Tänu basiilikule, oreganole, tomatile ja küüslaugule maitseb pruul täpselt nagu maitseelamus pitsarestoranis.

mamma_mia_pizza_beer

Rogue Ales, Rogue Beard Beer, Belgian Ale (USA), 5,6%

Kuna iga stereotüüpne väikepruulija kannab näos üpris arvestatavat karvkatet, otsustasid Ashlandis asuva Rouge Ales’i pruulikoja õllemeistrid valmistada pruuli, mis seda nähtust uhkelt esindaks.

Nad saatsid White Labsi uurimiskeskusesse 9 lopsakat näokarva ja said vastu pärmi, mis oli geneetiliselt põimitud pruulmeistri enda habemega. Saadud pärmist pruuliti värskendav märjuke mis ristiti Beard Beer’iks.

Siit õppetund. Kui inimesed virisevad, et võimas habe või vurrud segavad nende igapäevaseid tegevusi, siis teadku nad, et on võimalik, et ühest tagasihoidlikust näokarvast võib saada koostisosa nende lemmikpruulis.

rogue-beard-beer-xl

Mikkeller Beer, Geek Brunch Weasel, Imperial Stout (DEN), 10,9%

See õlu on pruulitud väljaheitest, troopilise närilise väljaheitest.

Tsiibet, nirgitaoline näriline, elab Aasia ja Aafrika vihmametsades ning toitub ainult kohviubadest. Peale söömist toimub seedimisprotsess, mille tulemusel jätab ta Mikkelleri pruulikoja pruulmeistritele väikseid pruune kingitusi. Kingitud pabulad aitavad Mikkelleril pruulida üht hullumeelseimat Imperial Stout’i, mis maamunal nähtud.

Nii et kui sa ei karda väikest pabulat, siis täida oma kohustus õllenautijana ja proovi üks sõõm Mikkellerit.

6126932480_2396fac61b_b

Dock Street Brewpub, Walker, American Strong Ale (USA), 7,2%

Õllemaailm on pidevas muutumises ning püüab alati sammu pidada popkultuuri iidolitega.

Seetõttu on üks huvitavamaid austusavaldusi teleseriaalile The Walking Dead pruulikoja Dock Street toodang Walker. Tume, suitsuse järelmaitsega pruul, mille üheks peakomponendiks on värsked kitseajud.

Proovida vaid suurima tahtmise juures.

dock-street-walker-brain-beer-590x330

BrewDog, The End of History, Eisbock (UK), 55,0%

Legendaarsed pruulmeistrid BrewDogi pruulikojast on tuntud oma revolutsioonilise loomingu poolest. Nende üheks lipulaevaks on 55% alkoholisisaldusega õlu The End of History. Selle hirmuäratav alkoholisisaldus oli kindlasti muljetavaldav, kuid mitte pruuli huvitavaim osa. The End of History tegi unustamatuks tema välimus, sest lisaks tavalisele klaaspudelile oli märjuke kaunistatud ülikondades oravate topistega.

Tundub, et loeb mitte sisu, vaid välimus, sest kokku pruuliti seda õlut ainult 11 pudelit ja iga pudeli hind ulatus 650-900 dollarini.

1439812132TheEndofHistoryscontroversialbottles

Wynkoop Brewing Co. Rocky Mountain Oyster Stout, Foreign Stout (USA), 7,5%

Mõnikord on vaja suuri mune, et pruulida üks kummaline ja kordumatu õllenauding.

Denveris paiknev Wynkoop Pruulikoda võttis seda ütlust natuke liiga otseselt ja pruulis Rocky Mountain Oyster Stout’i kasutades värskeid pullimunandeid. Pruulil on oodatavalt lihane maitse ja see sobib hästi mahlase steigi või punase lihaga.

wynkoop

3 Sheeps Brewery, Nimble Lips Noble Tongue Series #3 with Squid Ink, Black IPA (USA), 6,2%

 Enamik IPAsid lubavad kas humalarikast maitset, tsitruselist üllatust või humala ja linnaste unustamatut harmooniat. Mõned pruulid kõnnivad aga teistsugust rada.

Wisconsinis resideeruv 3 Sheeps pruulikoda sobib suurepäraselt eelmainitud vähemusse, sest nende väiksearvuline Nimble Lips Noble Tounge tootesari peidab endas IPAt, mis pruulitud kalmaaritindiga.

Tint lisab pruulile soolasust ja muudab õlle kuldpruuni välimuse mudaselt halliks.

3-Sheps-Nimble-Lips-Noble-Tongue

Short’s, Bloody Beer, Spice/Herb/Vegetable (USA), 7,0%

Michigani pruulikoda Short’s võttis Bloody Mary ja pruulis selle baasil tomatitest, mustast piprast, selleriseemnetest ja redisest 7% õlle Bloody Beer. Meistrid soovitavad seda verise välimusega pruuli juua toatemperatuuril, sest siis olla tunda enim vürtse ja maitseid.

Bloody-Beer

Kõik eelnimetatud pruulid annavad meile aimu pruulimisega kaasnevast loomingulisest vabadusest, mis on samaaegselt nii värskendav kui ka hirmutav.

Artikkel tõlgitud Beer Connisseur veebilehel avaldatud “Strange Brews – The 10 Weirdest Beer Ingredients” artikli järgi.( https://beerconnoisseur.com/articles/strange-brews-10-weirdest-beer-ingredients ).

 

Degustatsioon: nisuõllede meistriklass

Nisuõlledele mõeldes kangastub alt kitsam ja ülevalt laienev õlleklaas, mis täidetud magusa ja kuldse pruuliga. Paljud aga ei tea, et nisuõllede valikus on mitmeid huvitavaid ja omanäolisi meistriteoseid, mida oleks patt proovimata jätta. Seetõttu otsustasime ette võtta nisuõllede meistriklassi.

Tegime seda erilisemalt kui muidu ning kaasasime City Marina peakoka Dimitri Haljukovi, Carmen Groupi peasommeljee Kristjan Markii ja meie oma sommeljee Taaniel Mägi. Need kolm asjatundjat koostasid meile restoranis City Marina unustamatu viiekäigulise foodpairing’u, kuhu said esmakordselt registreeruda ka 10 klubivälist õllenautlejat.

Hindeid jagasime nii toidule, õllele kui ka nende kahe kooslusele. Hindeid andsime 7 punkti süsteemis.

Aperitiiv

Põhjala Kreuzberg, Berliner-Weisse, Eesti 4,0%

Klubi kommentaar:
Mõnus, kerge ja tugevalt hapukas, ent lühikese järelmaitsega. Aroomis on tunda värskust, mis väljendub ka maitses.

Klubi hinne:
3,6

_MG_4081

Külm eelroog

Kirju koduaia tomatisalat karulaugupesto ja kreemja mozzarella-juustuga
Franziskaner, Hefe-Weissbier, Saksamaa 5,0%

Klubi kommentaar:

Eelroog pakub kergust ja selgeid maitseid. Esile tõusevad karulaugupesto teravus koos mozzarella kreemja tekstuuriga.
Hefe-Weissbier on maitselt mahe ja saiane. Aroomilt on pruul tugevalt pärmine ja magus.
Eelroa ja õlle kooslusest sünnib tasakaalustav maitse, mis sulatab harmooniliselt mozzarella ja karulaugupesto meki.

Sommeljee kommentaar:

Õlu on nisuõllele omase troopiliste puuviljade iseloomuga ja värskendava happega, mis sobib värkse juustu pehmusega ja tomatisest pestost tuleneva värskusega, õlle nõtke happesus tasakaalustab tomatite happesust. 

Klubi hinne:

Toit: 5,3
Õlu: 5,1
Kooslus: 5,5

_MG_4173

Kerge sakumm

Rääbis oma marja kasukas ja Saare smetana kaste
Grimbergen Blanche, Witbier, Belgia 6,0%

Klubi kommentaar:

Haruldane rääbis, mis kastetud oma marja, annab heeringalikku soolasust ja kodust kala ning külma kastme maitset.
Grimbergen on mekilt tsitruseline ja magus. Aroomis on tunda teravat ja kirbet pärmi.
Toidu ja õlle koosluses valitseb järjekordselt erakordne tasakaal, kus roa soolasus ning õlle magusus loovad ainulaadse maitse.

Sommeljee kommentaar:

Siin on siduvaks elemendiks kala täidlus ja rasvasus, koos kartulist tuleneva magusa kreemisusega, mis haakuvad Grimberger Blanche täidlasema kehandiga. Õlle karboniseeritus loob puhta ja meeldiva järelmaitse.

Klubi hinne:

Toit: 5,7
Õlu: 4,3
Kooslus: 5,1

_MG_4233

Reklaamipaus

Einevõileib: malmpotis küpsetatud juuretisleib tursamaksasalatiga
Franziskaner, Hefe-Weissbier Dunkel, Saksamaa 5,0%

Klubi kommentaar:

Pärmivaba ahjuleib tursamaksa, tomati ja rohelise salatiga on tõeliselt maitsev ja mõnus amps. Leivas on tunda kerget krõbedust ja tursamaksasalat on lihtne, ent maitserikas.
Hefe-Weissbier Dunkel on maitselt tummiselt leivane ja tugeva järelkajaga. Aroom on leivane ja tugev.
Kui aga antud maitsed kokku panna, saame midagi maagilist. Värskendava salatiga krõbeda leiva, mille maitseid võimendab tumeda nisuõlle leivasus. Eriti elamusterohke on tunda, kuidas Dunkel immutab leiva krõbedust, kuid suudab säilitada mõnusa tekstuuri ja maitse.

Sommeljee kommentaar:

Tumeda nisuõlle linnaste röstisus loob koosluse leiva tumedama karakteriga ning linnastest tulenev karamelline nüanss tekitab taevaliku koosluse tursamaksaga. 

Klubi hinne:
Toit: 6,2
Õlu: 5
Kooslus: 6,1

_MG_4277

Pearoog

Grill-lõhe külg homaarileemes, varajased redised ja sibulavõrsed
Weihenstephaner Vitus, Weizenbock, Saksamaa 7,7%
Põhjala Uus Maailm, San Diego Session IPA, Eesti 4,7%

Klubi kommentaar:

Grill-lõhe homaarileemes on suitsuselt kreemjas ja pehmele lõhele annavad tekstuuri terved redised ja sibulavõrsed.
Weizenbock Vitus on maitselt täidlane ja ümar. Aroomis on tunda magusust ja pärmi. Uus Maailm, San Diego Session IPA, on tsitruseliselt hapukas. Aroomis on tunda värskust ja hapukust ning see õlu on Weizen-Bocki absoluutne vastand.
Toidu ja õlle koosluses leiame, et krevetiga sobib IPA nagu valatult ja lõhe maitseb enim just täidlase Weizenbockiga.

Sommeljee kommentaar:

Weizen-bock õlle lopsakus ja täidlus sobib lõhekülje täidlusega, ning nisust tulenev puuviljasem ja magusam karakter sobib koorikloomadest valmistatud kastme maitsete intensiivsusega ja kreemise tekstuuriga. 

Klubi hinne:
Toit: 4,3
Õlu (Vitus): 6,1
Õlu (Uus Maailm): 4,3
Kooslus: 5,3

_MG_4341

Finaal

Küpsetatud Alaska dessert sidruni-vervena jäätisega
Saku Nisuõlu, Eesti 5.0%

Klubi kommentaar:

Sidruni-vervena jäätis pakub värskust ja täidab suu magusa, ent tsitruselise maitsega.
Saku Nisuõlu on magus ja tsitruselise varjundiga. Aroom on pärmine ja magus. Valamisel tekib pruuli peale korralik vahukiht, mis püsib seal nauditavalt kaua.
Toidu ja õlle kooslus on alguses imelik ja harjumatu, sest magustoidu kõrvale õlut pruukida ei ole just igapäevane tegevus, kuid selle ümar järelmaitse täidab suu veel mitmeid minuteid.

Sommeljee kommentaar:

Saku Nisuõlle maitsetes on tagataustal tunda õrna magusust ja tsitruseid, mis loob sarnaste maitsete sümbioosi ja sobib ideaalselt õhtusöögi lõppakordiks.

Klubi hinne:
Toit: 6,4
Õlu: 4,8
Kooslus: 5,1

_MG_4375

Degustatsioon möödus heade maitsete, huumori ja uute avastuste saatel. Tihti oli kuulda inimesi küsimas: ”Kas saaks ka lisa?” Klubi lemmiktoiduks osutus dessert ja meelepäraseim pruul oli Weizenbock Vitus, mis arvatavasti lisandus nii mõnegi degustaatori tulevasse ostunimekirja.

Õhtu lõpus avaldasid mitmed registreerunud õllehuvilised soovi meie klubiga liituda. Hetkel me küll uusi liikmeid vastu ei võta, kuid kindlasti soovitame hoida silma peal meie veebilehel, kuna seesugune degustatsioon ei jäänud kohe kindlasti viimaseks.

Täname City Marina peakokka Dimitri Haljukovi, kelle valmistatud road olid tõeliselt maitsvad ja isuäratavad. Suur kummardus ka Carmen Groupi peasommeljee Kristjan Markiile ja meie sommeljee Taaniel Mägile, kes koos peakokaga koostasid selle imelise meistriklassi.

Antvärk Kristjan Markii (sommeljee, Tallinn)

Degustatsioon ilma sommeljeeta on kui külaskäik ilma võõrustajata. Meie nisuõllede meistriklassi võõrustajaks oli tõeliselt muhe ja meisterlik sommeljee Kristjan Markii. Lisaks maitseküllasele degustatsioonile, pakkus antvärk ka vastuseid meie küsimustele.

Nimi: Kristjan Markii
Vanus: 39 a.
Töökogemus aastates: 21 a.

Kuidas jõudsid sommeljee ametini?
Ikka alustad kuskil algusest, mina alustasin kelnerina ja kui tekkis võimalus edasi õppida,siis tundus see amet hea väljakutse. On senini, kuna sommeljee amet on elukestev õpe.

Mis on Sinu ameti juures kõige suurem väljakutse?
Iga jook, iga roog, iga külaline, iga võistlus on väljakutse. Suurimat neist ei saagi eraldi esile tõsta, kuna kõik on tähtsad

Kui sa ei oleks sommeljee, siis kes sa oleks?
Keeruline vastata, baarmen võib olla, kuna ka seal on palju võimalusi ja ainult enda fantaasia seab piirid.

Millega töövälisel ajal tegeled?
Söön ja joon ka vabal ajal, kuid ikkagi analüüsid ja arutled mis ja kuidas. Raamatud ja muu kultuur, ning hea seltskond aitavad argielust välja lülitada.

Mis on sinu töö juures kõige köitvam või meeldivam, mis selle juures hoiab?
See elukestev õpe on kindlasti üks neist, lisaks hea söök ja jook ja kohtud toredate inimestega üle maailma.

Ja viimaseks küsimuseks midagi lihtsat. Mis on Sinu lemmikõlu või -siider?
Säilitagem professionaalsus – alati sõltub olukorrast. Mis tuju, mis aastaaeg, mis söök, mis seltskond jne – ehk sellist ühtset nimetajat minu puhul ei ole, õnneks.

Nisuõlu – millal, miks ja milleks?

Millal pruuliti esimesed nisuõlled? Miks tähendas kõrgaadlike ebaedu nisuõllede püsimajäämist? Milleks on nisuõlle valmistamisel vaja tumedaid linnaseid? Järgnevalt räägime nisuõlle tekkeloo ning jagame tarkust, mida iga õllesõber peaks nisuõlledest teadma.

NISUÕLLE AJALUGU

– Aastast 4000 eKr on pärit esimesed andmed nisuõllest, aga need viivad mitte Baierimaale, vaid hoopis Egiptusesse.

– 1520. aastal omandas maahärra Hans Sigismund von Degenberg ainuõiguse nisuõlle pruulimiseks ja turustamiseks kogu Baierimaal.

– 1605. aastal pandi alus praegu kogu maailmas tuntud Hofbräuhausile. Nisuõllest sai kuningakoja jook.

– Aastaiks 1800 – 1812 oli nisuõlle valmistamine muutunud nii limiteerituks ja harvaks, et seda pruulis kõigest kaks kõrgema klassi pruulikoda. Pärast nende sulgemist otsustati pruulikunsti püsima jäämiseks lubada ka lihtrahval seda kuldset ja maitserikast õlut valmistada. Tänu aadlike äpardustele sai nisuõlu kättesaadavaks ka lihtrahvale.

– Tänapäeval on nisuõlu kogu maailmas väga populaarne; seda pruulivad paljud ja armastavad veel rohkemad.

– Eestis on saadaval väga suur valik erinevaid nisuõllesid. Neist levinuimad on sakslaste Paulaner, Schoefferhofer, Franziskaner, Prinzregent Luitpold, aga ka Austrias pruulitud Edelweiss ning Hollandi Hoegaarden. Lisaks on saadaval mitmeid Eesti pruulijate nisuõllesid. Näiteks magus ja pärmine Saku Nisuõlu ning Põhjala tsitruselised Uus Maailm ja Kreuzberg.

NISUÕLLE MEELESPEA

– Traditsiooniline nisuõlu ehk Weißbier on õlu, mida pruulitakse põhiliselt Lõuna-Saksamaal ja Austrias.

– Nisuõlu on saadaval heledana (helles), tumedana (dunkles), pärmisena (hefe) ja filtreerituna (kristallklares).

– Tumedat nisuõlut valmistatakse tumedatest linnastest.

– Nisuõlle keskmine kangus on 5,5%.

– Nisuõlut, mis on kangem kui 5,5%, nimetatakse Weizen-bock’iks.

– Nisuõlle pruulimisel kasutatakse pinnakäärimise meetodit.

– Nisuõlleks nimetatakse õlut, mille pruulimisel on kasutatud vähemalt 50% nisulinnased.

– Nisuõllel on valge, rikkalik ja väga püsiv vaht.

– Nisuõlut juuakse reeglina alt kitsamast ja ülevalt laienevast klaasist või savikannust.

– Nisuõlut serveerides on vahu püsimiseks soovitatav peeker veega loputada.

Nüüd aga sea sammud poe poole ja avasta nisuõllede maitserikas maailm.

_MG_4205

Pilvine Õun pärjati iTQi “Ülima Maitse” tiitliga

Brüsselis baseeruv rahvusvaheline instituut iTQi hindab iga aasta professionaalse žürii poolt Euroopa toidu- ja joogitööstuse uudistooteid. Tänavu osales seal mitmete teiste seas ka Saku Antvärk siider “Pilvine Õun”.

Hindamine toimus pimetestina ja žürii koosnes Euroopa juhtivatest sommeljeedest ja tippkokkadest, kes tunnistasid Saku Antvärk sarja siidrile “Pilvine Õun” iTQi maineka kvaliteedimärgi “Ülima Maitse” tiitli. Andes pruulile igas kategoorias peaaegu täispunktid ehk skoori vahemikus 80-90 palli pärjati siider, maksimaalsest kolmest, kahe kuldtähega. 

See on läbi aegade üks kõrgemaid tunnustusi Saku tootevalikule ning suur au Eesti siidrikunstile.

Nüüd kui iTQi on oma hinnangud andnud on aeg sinul võtta sõbrad ühes ja korralda ise üks korralik siidridegustatsioon ja leida enda lemmikud. Auhinnatud pruul on saadaval mitmetes poodides üle Eesti ja võidetud kuldtähti saad näha mõne kuu pärast Saku Antvärk Pilvise Õuna etiketilt.

Millisest klaasist millist õlu juua?

Järvakandi klaasistuudios tutvustas meie klubi liige ning õllesommeljee Taaniel erinevaid õlleklaase. Pikemalt rääkisime viiest erinevast õlleklaasist ja viiest erinevast õllest, mida nendest juua võiks.

Esimesena võtsime ette klaasi, mis sobib kõige paremini lager-tüüpi õllele. Piklik ja dünaamiline klaas on pärit Saksamaalt ja loodud pigem lihtsa maitsega õllede serveerimiseks. Sellest üsna sirgest klaasist ei tasu kindlasti juua väga aromaatseid õllesid, sest sellised klaasid summutavad õllearoomi.

Tavaline piklik klaas on justkui loodud näiteks Saku Heledale.

Teisena rääkisime nisuõlleklaasist, mis on alt kitsam ning ülevalt laiem. Nisuõlleklaasi konstruktsioon on taoline seepärast, et vaht püsiks hästi peal. Nisuõlu on niigi tugeva aroomiga ning ülevalt laienev klaas seda aroomi ei võimenda. Sellestki klaasist ei soovita me juua väga aromaatseid õllesid, sest nisuõlleklaas aroomi ei võimenda.

Alt kitsam ja ülevalt laienev õlleklaas sobib ideaalselt näiteks Saku Nisuõllega.

Kolmandaks rääkisime tulbikujulisest klaasist, mis on alt laiem, keskelt kitsam ning ülevalt jällegi veidi laiem. See klaas sarnaneb veiniklaasiga ja sobib aroomikamale õllele, sest klaasis saab õlut keerutada ja aroom tuleb tänu sellele tugevamalt esile.

Tulbikujuline õlleklaas sobib hästi näiteks Saku Porterile.

Neljandana rääkisime uhkest peekrist, mis on omane Belgia õllele. Klaasi kumer põhi aitab koondada mullid ühte kohta, tänu millele hoiab peeker hästi gaseeritust. Peekriga kaasneb sageli kuldne kaunistus.

Peeker sobib hästi  näiteks Leffe õllega.

Viiendaks rääkisime praegusel ajal väga palju tuntust kogunud, käsitööõlleklaasist, millel on kitsas põhi, keskosa laienemine ja kitsas ülaosa. Klaasi dünaamilisus võimendab õllearoome. Käsitööõlleklaas on suurepärane aroomihumalate nuusutamiseks.

Käsitööõlleklaasist soovitame kindlasti maitsta näiteks
Saku Antvärk’i Citra IPAt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et suurepärane on juua õlut õigest klaasist. Aga kui seda õiget õlleklaasi parajasti võtta pole, siis sobivad ka teised sarnaste tunnustega klaasid. Oluline on, et õlleklaas oleks vähemalt toasoe või -külm. Kui panna õlu nõudepesumasinast võetud kuuma klaasi, siis soojendab see klaas õlle üles vähem kui 1 minutiga.

2303_20160616

Degustatsioon: 207 õlut laual – milline on parim?

Kui joogikaardil on kirjas rohkelt päritolumaid ja veel rohkem IPAsid, laagreid, stout’e, portereid ja ale’isid, võib selle kõige õigema õlle leidmine olla üpris raske. Sellise keerulise valiku ees seisime ka meie, kui otsustasime, et maitseme siis need 207 õlut ära ning selgitame välja parimad.

Eesmärk leida 207 õlle seast parim tundus alguses kergelt hirmutav, kuid kui jaotasime joogikaardivaliku päritolumaade kaupa viieks grupiks, saime vägiteole mõistlikumad mõõtmed ja arusaadavama süsteemi. Moodustasime järgmised grupid: Inglismaa, Belgia, Eesti ja ülejäänud maailma õlled. Kuna Eesti õllede valik oli väga lai, jagasime need lausa kahte gruppi ning maailma õllede kategooria komplekteerisime valikus olevatest vähemusriikidest, keda esindas kas üks või kaks pruuli. Tulemuste puhul peame arvestama, et iga grupp degusteeris ainult neile määratud päritolumaa õllesid ja kujundas oma edetabeli vastavalt.

Lisaks klubi esikolmikutele liitsime edetabelitele ka RateBeer õllegurmaanide hinnangud ning lõpetasime järgmiste tulemustega.

 

INGLISMAA
Inglismaa üllatas meid väga tasavägise esikolmiku ja täidlaste maitsetega suitsusest stout’ist tsitruselise IPAni.

x_Inglismaa

I koht
Fuller’s Imperial Stout Giftbox, Imperial Stout (UK) 10.7%
Aroomilt suitsune. Maitselt magus ja röstitud ning tuntavalt tume.
Klubi hinne: 7
RateBeer hinne: 9,9
Kokku: 16,9

II koht
Fuller’s Golden Pride, English Strong Ale (UK) 8.5%
Aroomilt porteri või siis odraveini laadse kange aroomiga. Maitselt karamelline ja magus. Täidlase paleti ja tugeva järelmaitsega pruul, mis sobib hästi toidu kõrvale.
Klubi hinne: 7
RateBeer hinne: 9,5
Kokku: 16,5

III koht
Thornbridge’i Chiron, American Pale Ale (UK) 5.0%
Aroomis tugevalt tsitrust ja humalat. Maitse mõrkjalt magus ja tasakaalukas.
Klubi hinne: 6,8
RateBeer hinne: 9,4
Kokku: 16,2

 

BELGIA
Belgia pakkus meile mitmeid ainulaadseid maitseid. Esile kerkis maitsete ülim tasakaal ja hapukus ning aroomide metsikus.

x_Belgia

I koht
La Chouffe’i La Chouffe, Belgia Strong Pale Ale (BEL) 8.0%
Aroomilt värske ja metsik, kuid kindlasti hea ja mõnus, rikkalik. Maitses võib tunda erakordset tasakaalu hapu, magusa ja mõrkja vahel. Väga nauditav.
Klubi hinne: 9
RateBeer hinne: 9,8
Kokku: 18,8

II koht
Liefmans’i Goudenband, Belgia tume hapu õlu (BEL) 8.0%
Aroomilt mahe ja küps. Maitse hapukalt värske ja mahlane.
Klubi hinne: 9
RateBeer hinne: 9,8
Kokku: 18,8

III koht
Boon Oude’i Geuze, Geuze (BEL) 6.5%
Aroomilt äädikane ja hapu, ent tummine. Maitselt tugev, äädikane ja hapu. Kindlasti tasub proovida ainuüksi selle õlle kuivuse pärast.
Klubi hinne: 9
RateBeer hinne: 9,4
Kokku: 18,4

 

MAAILMA ÕLLED
Vähemusriikide juures kohtasime pruule, mis avaldasid nii muljet kui ka tekitasid pettumust. Valikus leidus jooke polaarjoonelt tõusva päikese maani.

x_Muu maailm

I koht
Ayinger’i Ayinger Celebrator, Doppelbock (GER) 6.7%
Klubi hinne: 7,9
RateBeer hinne: 10
Kokku: 17,9

II koht
Ayinger’i Ayinger Bräuweisse, German Hefeweizen (GER) 5.1%
Klubi hinne: 8,3
RateBeer hinne: 9,6
Kokku: 17,9

III koht
Lervig’i White IPA, India Pale Ale (NOR) 6.4%
Klubi hinne: 8,0
RateBeer hinne: 8,8
Kokku: 16,8

 

Eesti
Eesti tõeliselt rikkalik õllevalik tähendas seda, et moodustada tuli lausa kaks gruppi, mis tähendab, et selgus ka kaks esikolmikut.

x_Eesti2
x_Eesti

I koht
Põhjala Must Kuld Cherry Edition, porter (EST) 7.8%
Aroomilt piimjas ja šokolaadine. Maitses on üllatav hapu kirsi, mee ja mustsõstra kooslus. Lisapunkte annab mõnusalt tummine vaht.
Klubi hinne: 8,5
RateBeer hinne: 9,6
Kokku: 18,1

Tanker’i Reloaded, Ale/IPA (EST) 5.8%
Aroomilt troopiline ja pigem puuviljane kui vaigune. Maitses on nõrgalt tunda humalat ja puuvilju. Hea õlu, mis ei valmista tarbijale pettumust.
Klubi hinne: 6,8
RateBeer hinne: 9,1
Kokku: 15,9

II koht
Põhjala Öö, Baltic Porter (EST) 10.5%
Aroomilt tummine ja magus. Maitse mõnusalt karamelline.
Klubi hinne: 7,5
RateBeer hinne: 9,9
Kokku: 17,4

Õllenaut’i Must Eksport, porter (EST) 8.3%
Aroomis leidub portveinilikku tooni. Maitselt vastab ootustele, kuid on lühikese järelmaiguga.
Klubi hinne: 6,2
RateBeer hinne: 9,4
Kokku: 15,6

III koht
Põhjala Must Kuld, porter (EST) 7.8%
Aroomis on tugevalt tunda tumedat kirssi. Maitselt ühtlase mesise tooniga ning lisatud laktoos annab siidiselt mõnusa kontrasti.
Klubi hinne: 7,5
RateBeer hinne: 9,8
Kokku: 17,3

Õllenaut’i Lumelausuja, stout (EST) 7.9%
Aroomilt ootuspärase stout’i varjundiga. Maitselt sarnane Musta Eksport’iga, puuviljane.
Klubi hinne: 5,8
RateBeer hinne: 9,1
Kokku: 14,9

Nagu ikka, maitse üle mitte ei vaielda, vaid võideldakse. Sinul jääb üle kas nõustuda või raputada mõtlikult pead. Meie klubi tänab Selverit ja Silva Staubi huvitava ülesandepüstituse ja õllede eest.

Antvärk Eero Vaikre (klaasikunstnik, Järvakandi)

Järvakandi on mõnus paik Rapla maakonnas, millele on omistatud Eestimaa klaasipealinna tiitel – ja seda põhjusega. Nimelt elab seal klaasipuhuja Eero Vaikre kelle klaasistuudios juuni keskel klubiga külas juttu ja klaasi puhumas käisime. Antvärk Eero tegi meile kiired instruktsioonid ning seejärel saime juba tema abiga ise kätt proovida puhudes klaasist vaase ja kausse.

Nimi: Eero Vaikre
Vanus: 38 a.
Töökogemus aastates: 12 a.

Kuidas jõudsid klaasipuhumiseni?
Esimene kontakt, kust algas minu klaasiteekond, oli 1999 aastal Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kunstiõpetuse oskonnas Sofi Aršase juhendatud klaasi tehnoloogia õppeaines. Klaasipuhumise esimesed kogemused sain hiljem EKAs klaasi osakonnas õppides.

Mis on Sinu ameti juures kõige suurem väljakutse?
Tasakaalu leidmine loova töö ja turvalist sissetulekut pakkuvate värviliste suveniiride valmistamise vahel.

Kas on mõni muu amet, mida sooviksid proovida?
Ma usun, et mõned asjad on kokku loodud, mitte nagu rusikas silmaauku, vaid nagu klaas piibu otsa. Ei kujuta praegu ette, et peaksin millegi muuga tegelema.

Millega töövälisel ajal tegeled?
Sisyphosliku praguneva ja puruneva maailma teenimise kõrval üritan ka igavikulist maailma Kristuse kaudu enese jaoks tervena hoida.

Mis on sinu töö juures kõige köitvam või meeldivam, mis selle juures hoiab?
Vedela klaasiga töötamisel on palju positiivseid momente. Klaasi plastilisus pakub loomingulist vabadust. Kuuma hõõguva klaasi atraktiivsus põhjustab uusi kohtumisi huvitavate inimestega.

Ja muidugi ei sa üle ega ümber küsimusest, mis on Sinu lemmikõlu või -siider?
Kindlat lemmikut mul ei ole, õllejoomine on minu puhul pigem juhuslik kui regulaarne. Kuumal suvepäeval ahju ees töötades on külmad alkoholivabad õlled olnud meeldivaks vahelduseks veejoomisele.

Saage tuttavaks IPA’ga

Kui sa oleksid öelnud 10 aastat tagasi baarmenile, et soovid IPA õlut, oleks ta vaadanud sind küllaltki imelikult. Suure tõenäosusega oleks baarmen andnud lihtsalt mõne kibeda õlle, sest päris IPA oli siis nišitoode.

10 aastat tagasi jõid paljud trenditeadlikud noored lager stiilis õlut. Imestama paneb aga see, kuidas inimesed, kes pöörasid nii suurt tähelepanu hip-hop muusikale ja sellele, milliseid päikseprille nad kandsid, pöörasid nii vähe huvi sellele, mida nad oma kõrist alla kallasid. Aastast 2012 on aga asjaolud muutunud. Äkitselt on populaarsust kogunud käsitööõlled ja neile spetsialiseerunud pubid.

Aga mis üldse on IPA? IPA ehk Indian pale ale on Inglismaalt pärit õlleliik, mis sai alguse probleemist – kuidas viia briti õlu üle ookeani läände. Väljas oli liiga kuum, et Indias õlu pruulida ja tuli välja mõelda mõni teine lahendus. 1780. aastal lahendas Londoni pruulija Hodgson olukorra  sellega, et pruulis väga humalarikka õlu, mille algseks nimeks oli October ale. See õlu oli niivõrd suure humalasisaldusega, et seda oleks saanud hoiustada keldrites nagu veini. See humalarikas õlu mitte ainult ei elanud üle teekonda, vaid aretas lausa uue õlleliigi. See oli IPA prototüüp, mis India kliimas muutus veidi heledamaks ja värskendavamaks.

Hiljem imiteerisid Hodgson’i õlu paljud suured pruulikojad, eesotsas Bass’iga. Kuid pruulikojad vähendasid humala kogust ja proovisid luua sarnasust pigem heleda õllega. Selliste muudatustega hakkas aga õige IPA välja surema. Mõne aja möödudes, umbes 1976. aastate kandis hakkas Ameerikas järjest populaarsemaks muutuma õlle pruulimine. Paljud ameerika pruulikojad hakkasid järk järgult elustama ununenud briti õllestiile – kaasaarvatud IPA’t. Ameerika IPA’st leidis rohkelt nii humalat kui alkoholi.

Ameerikast rändas IPA tagasi üle Atlandi kodumaale. Naljakas on mõelda selle pika teekonna peale – õlu leiutati Inglismaal India turu jaoks, taasavastati Indias ameeriklaste poolt ja lõpuks jõudis ringiga tagasi Inglismaale, kus ameeriklasi kopeerides hakati seda uuesti pruulima. Hea uuesti sündinud IPA näiteks on Jaipur by Thornbridge, mille maitses on tunda tsitruselist humalat. Nüüd võiks igaüks kujutleda, et see maitseks veel paremini peale kuue kuulist india ookeanil õõtsumist.

Artiklis on kasutatud Henry Jeffreysi artiklit The Guardianis. Henry Jeffrey on kirjanik, kes on spetsialiseerunud just jookidest kirjutamisele. Ta on kirjutanud raamatu “Empire of Booze” ja avaldab oma mõtteid sageli ka Twitteri kontol @henrygjeffreys.

Klubi lemmikud ürituselt Tallinn Craft Beer Weekend (ehk sour is the new black)

1.–2. aprillini toimus juba teist korda Baltimaade piirkonna suurim rahvusvaheline väikepruulikodade festival Tallinn Craft Beer Weekend (TCBW). Põhjala pruulikoja korraldatud käsitööõllefännide pidupäeval osales 31 õlletootjat kogu maailmast ja nende kraanidest sai proovida enam kui 120 erinevat märjukest.

Uusi ja põnevaid maitseid käis Noblessneri Valukojas otsimas ka meie klubi. Rääkisime teiste õllesõpradega juttu ning tutvusime craft-õllede maailma arengutrendidega. Kuigi olime kohal vaid esimesel päeval, piisas sellest, et saada üsna täpselt aru, mis hetkel käsitööõllede valdkonnas toimub. „Minu jaoks oli üks suurimaid üllatusi hapude õllede arvukus. Tore, et neid on nii suurel hulgal tootma hakatud,” sõnas klubi sekretär Keili.

Kuigi esmapilgul võiks arvata, et tegu on hard-core õllefestivaliga, kuhu asjatundmatutel asja ei ole, siis tegelikult sobib see üritus igaühele. „Mulle kui suhteliselt algajale õllesõbrale annab taoline festival hea ülevaate sellest, mida kõike on võimalik õllega teha. Uudishimu sai rahuldatud,” arvas Mari-Liis.

„Minu jaoks oli TCBW esmakordselt selline suur üritus. Alguses natuke pelgasin, kuna olen selles valdkonnas tegelikult ikkagi kollanokk. Aga väga mõnus seltskond oli koos ning sain oma joogikaardile päris mitu uut lemmikut,” sekundeeris Sven.

Lühidalt – kui sulle vähegi õllekultuur ja natuke erilisemad maitsed huvi pakuvad, võta TCBW17 kindlasti plaani ;).

DSC_2153

Nüüd aga meie kokkuvõte TCBW lemmikõlledest.

Kõigil kuuel klubiliikmel, kes festivalil käisid, oli ülesanne valida välja oma esikolmik. Ehkki mõni edetabel koosnes lausa kuuest õllest, eelistas vähemalt kolm meie klubi liikmetest järgmisi õllesid:

BBNo (UK) – 01|06 Motueka & Lime Saison 5.5%
Võiks öelda, et lausa täiuslik õlu. Kõik oli suurepäraselt tasakaalus: nii aroom, maitse kui ka tekstuur. Kui peaks valima ainult ühe õllesordi või õlle, mida elu lõpuni tarbida, siis oleks see tugev kandidaat.

Cigar City (US) – Cigar City/Nantahala Two Regular Joes – Imperial Stout 9.3%
Parim tume õlu sellel festivalil. Tõeliselt tummine ja väga aromaatne. Tulvil huvitavatest tumedatest maitsetest, mis on kõik suurepäraselt tasakaalus.

Mikkeller (DK) – 12 oz Wineale 8.1%
Eriliselt õrna ja mitmekülgse maitsega veinilik hapu õlu. Aroom oli meelivärskendav ja mõnusalt hapukas. Tekstuurilt parajalt kehakas ning mitte liiga karboniseeritud.

Lisaks mahtusid meie edetabelitesse ka need õlled:
– Bakunin (RUS) – Salty Dog – Gose 4.5%
– Barley Wine 9.6%
– Boneyard (US) – Hop Venom DIPA 8.9%<
– Buddelship (GER) – Moonshine Imperial Pils 7.0%
– Buxton (UK) – Buxton/Lervig Trolltunga – Gooseberry Sour IPA 6.3%
– Edge Brewing (CAT) – Cookie Euphoria – Amber Ale 5.2%
– Lehe (EST) – Suur Paks Mastif (Big Fat Mastif) – Sherry Barrel Edition English
– Lehe (EST) – Big Dog – Quadruple Leg IPA 17%
– Lindheim (NO) – Lindheim/Lervig/Edge Lords Of Acid – Berliner Weisse 4.7%
– Lervig (NO) – Lucky Jack Grapefruit Edition 4.7%
– Lervig (NO) – A Passion For Sour – Wild Ale 7.4%
– Mikkeller (DK) – Acid Trip Red Wine – Red Grape Sour BA 8.8%
– Põhjala (EST) – Pime Öö PX BA – Imperial Stout 13.9%
– Tanker (EST) – Hallucination – IPA 7.6%
– Õllenaut (EST) – Elvira – Biere de Garde 8%

Õlledegustatsioon – toorainete mõju õlle maitsele

Külastasime märtsis Raplamaal Veskiseppasid ning klubi liige õllesommeljee Taaniel korraldas meile vanas tuuleveskis põneva õlledegustatsiooni, mille eesmärgiks oli tuvastada ja arutleda teemal, kuidas mõjutavad õlle maitset selle neli põhikomponenti: vesi, oder, humal ja pärm.

IMG_4197

Vesi
Mahult suurim tooraine õlles on vesi. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub lausa neli liitrit vett. Kõik vees sisalduvad mineraalid mõjutavad õlle lõplikku maitset. Just seetõttu on oluline teada, millist tüüpi veest sobib teatud tüüpi õlut valmistada. Näiteks mõnusa lager-stiilis õlle valmistamiseks on vaja pehmet vett, ale-tüüpi õlu nõuab aga karedamat vett.

Kuna kerged ja n-ö vesised lager-õlled on kõige levinumad ja tuntumad, siis seekord neid degustatsiooni ei lisatud. Kui soovid aga maitsta õlut, kus on tunda vee suur roll, soovitame proovida näiteks Saku On Ice’i.

 

Linnas
Linnas reguleerib õlle värvust. Mida rohkem linnaseid röstida, seda tumedama õlle saab. Lisaks värvusele annavad röstimise erinevad tasemed ka erinevaid maitsenüansse. Tänu linnasele saavad õlle sisse ka erinevad suhkrud, mis hakkavad pärmi mõjul käärima. Linnase kogus õlles reguleerib ka õlle kangust.

Ayinger Celebrator Doppelbock
Ajalooline Saksa kloostri munkade õlu aastast 1878

0,33L
Alc.6.7%%vol

Klubi kommentaar:
Tugev ja jõuline ning keskmisest natuke kangem õlu. Värvuselt tumepruun ning tugeva vahuga. Lõhn mõnusalt biskviidine, humalase taustanoodiga. Maitse jõuline, kuid hästi tasakaalus. Suur linnasesisaldus toob maitses välja tugevaid biskviidiseid linnasenoote.

Aecht Schlenkerla Rauchbier Märzen
Põnev ja omanäoline Saksa õlu, milles on kasutatud suitsutatud linnaseid

0,5L
Alc. 5,1%vol

Klubi kommentaar:
Väga omanäoline ning pretensioonikas õlu. Värvus tumepruun. Lõhnas tunda tugevat lõkkesuitsuaroomi, mis meenutab ka suitsusinki. Maitse väga suitsune ning intensiivne. Sobib kindlasti väga hästi tugevalt maitsestatud või suitsutatud toitudega.

 

Humal
Humal on vürts, mis annab õllele kibeduse, aitab õllel säilida ning aitab kaasa õllevahu moodustumisele. Samuti saab humalaga õllele huvitavaid aroome lisada; näiteks on viimasel ajal aretatud mitmeid humalaliike, mis annavad õllele mõnusalt puuviljaseid ja lillelisi aroome. Õllede pruulimises kasutatakse umbes 125 eri liiki humalaid.

Põhjala Pesakond (Black Forest IPA)
Eesti oma õlu, mis on pruulitud koomiksi Pesakond 20. juubeliks

0,33L
Alc. 5,4%vol

Klubi kommentaar:
Üpriski omapärane ja maailmas uudne õllesort, mille otsetõlge on tume-hele õlu. Värvuselt väga tume, peaaegu must. Lõhn on jõuline, humalane ning tunda on kohviaroomi. Kui sellele õllele peale vaadates võib arvata, et maitses domineerib väga jõuliselt humal, siis tegelikult üllatas see mõnusalt tasakaaluka maitsega. Nii nagu lõhnast, käib ka maitsest läbi kohv.

IMG_4309

 

Pärm
Laagripärm kääritab alkoholi anuma põhjas madalatel temperatuuridel. Ei jäta õllele tugevat maitset ning laagripärmiga pruulitud õlut soovitatakse tarbida pigem külmalt.
Ale-pärm kääritab õlut kõrgematel temperatuuridel ja tegutseb käärtangi pindmistes kihtides. Ale-pärm annab õllele soojema ja kergelt pärmise maitse. Parima maitseelamuse saamiseks tuleks sellist õlut tarbida veidi soojematel temperatuuridel.
Lambic ehk spontaanne kääritamine, kus ei lisata õllele pärmi, vaid see satub sinna ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu on lambic-stiilis õlledes sageli maitsest tunda, mis keskkonnas see pruulitud on.

Saku Nisuõlu
Klassikaline pinnakääritusmeetodil valmistatud Hefeweizen ehk saksapärane nisuõlu

0,5L
Alc. 5,0%vol

Klubi kommentaar:
Filtreerimata õllel on kaunilt helekollane hägune ilme. Välja kallates moodustub tugev vaht. Lõhn on pehme ja banaanine, samas on aroomis tunda kerget hapukust. Maitse on samuti pehme. Hapukast ja vürtsikast maitsepaletist leiab ka mõnusa tsitrusemaitse. Et anda sellele õllele veelgi suuremat tsitruselist aktsenti, võib nisuõllele lisada ka viilu sidrunit.

Lindemans Gueuze
Lambic ehk spontaanse kääritamisega pruulitud õlu Belgiast

0,33L
Alc. 5,0%vol

Klubi kommentaar:
Visuaalselt punakas ja siidrit meenutav õlu. Lõhn hapukas, puuviljane ja natuke magus. Maitse väga värskendav ja puuviljane. Järelmaitses pikk hapukas noot, mis kutsub uut sõõmu võtma. Nii maitses kui ka lõhnas on õrnalt tunda ka farmile omaseid aroome.

Antvärk Lauri Laiapea (sepp, Raplamaa)

Raplamaal Valtu külas asub üks põnev 200-aastane tuuleveski, kus jahu küll enam ei jahvatata, kuid tööd tehakse iga päev. Nimelt on Puraviku Tuuleveskisse end sisse seadnud neli tublit antvärki (Lauri Laiapea, Harri Riim, Tauri Eesik ja Raido Tähtla), kes kutsuvad end ühise nimega Veskisepad.
Meie jõudsime seppadeni läbi klubiliikme Joonase, kes neid varem teadis ning oskas meie vajadused nende oskustega ühendada. Nimelt tahtsime klubile Saku Antvärgi sümboolikaga pudeliavajaid, mis oleks valminud tõelise antvärgi käe läbi. Märtsis võtsimegi ette teekonna veskisse, et näha, kuidas mehed tööd teevad ja kuidas meie avajad sünnivad.

Lisaks sepatööle tutvusime lähemalt ka Lauriga, kes lahkesti meile sepikojas tuuri tegi ning mõnele küsimusele vastas.

Nimi: Lauri Laiapea
Vanus: 36
Töökogemus aastates: 18

Kuidas jõudsid sepakunstini?
Täiesti juhuslikult. Ühel päeval, kui kõndisin mööda teed, tuli mulle vastu sõber. Jutuajamise käigus märkasin, et tal on kaelas huvitav sepistatud ripats. Küsisin, et kust said? Vastas, et ise tegin. Ega kohe ei tahtnud uskuda, et midagi sellist on võimalik ise teha. Rääkis, et on juba mõnda aega sepikojas tööl ja päris äge töö on. Minul hakkasid kohe peas mõtted kerima ja hirmus soov oli selle sepikoja asjaga lähemalt tutvuda. Mõeldud – tehtud, juba järgmisel päeval olin bossi juures töövestlusel ja ülejärgmisel päeval olin sepa õpilane (sell). Nii algas minu sepaks saamise teekond.

Mis on Sinu ameti juures kõige suurem väljakutse?
Et kliendi poolt tellitu vastaks võimalikult täpselt tema ootustele, sest esialgu müüme talle ju ettekujutust :).

Kui Sa ei oleks sepp, siis kes sa oleksid?
Kui saaks, siis oleks ikkagi sepp :). Kui peaks olema miskit muud, siis vast ettevõtja mõnes turismivaldkonnas.

Mida soovitad noortele, kes soovivad sepaks või muuks käsitööliseks õppida?
Soovitan õppida vastava erialaga koolis, see edukalt lõpetada ja valida hoolega sepp, kelle juures võimalikult palju praktiseerida.

Ja muidugi ei sa üle ega ümber küsimusest, mis on Sinu lemmikõlu?
Hetkel Saku Karl.

Siidri degustatsioon Saku Õlleakadeemias

Kui küsida, mis on siider, siis on pahatihti vastuseks “üks väga magus kihisev jook”. Mida paljud aga ei tea, on see, et siidrimaailm on tegelikult palju laiem ning mitmekesisem. Selleks, et aga sellest maailmast rohkem teada saada, kutsus Saku Antvärk Klubi ühel veebruarikuu õhtul endale külla 2014 aasta Eesti parima õllesommeljee Urmas Linnamägi. Lisaks sellele, et Urmas teab õlledest ja siidritest kõike, on ta tuntud ka kui Veinipööningu ning joogikaupluse SIP omanik.

Urmas koostas meile viie erineva päritolu ja valmistamisviisiga siidri degustatsiooni, et saaksime selle mõnusa joogi ampluaast võimalikult laialdase ülevaate.

 

Jaanihanso Sec Méthode Traditionnelle 2014
Poolkuiv käsitöösiider, valmistatud Eesti mahlaõuntest ja kääritatud loodusliku Eesti pärmiga. Pudelis järelkääritatud vähemalt kuus kuud vastavalt traditsioonilisele šampanjameetodile.

75cl
Alc.5.8%vol

Klubi kommentaar:
Jaanihanso ajab head Eesti asja ja on  loomas täiesti uut taset siidrimaailmas ja mitte ainult kohalikul turul. Ilus klaar välimus, kena pisike mull. Aroom on meeldiv ja selles leidub huvitav kergelt mõrkjas noot.  Kuigi see pole kõige kuivem Jaanihanso valikust, siis on see kindlasti soovituslik ennekõike just kuivasiidri sõpradele. Maitse natuke veel toores, aga läheb kindlasti ajaga üha paremaks.

Sakuolleakadeemia_AndresRaudjalg_160218_014Sakuolleakadeemia_AndresRaudjalg_160218_074

Hogan’s Vintage Perry
Klassikaline inglise pirnisiider, 100% Inglismaa enda pirnidest.

0,5L
Alc. 5,4%vol

Klubi kommentaar:
Väga mõnus ja huvitav pirnisiider. Ilus värv, kergelt karboniseeritud ja tugev puuviljane aroom. Kui tavaliselt on pirnisiidrid pigem magusad, siis selles joogis on kõik meeldivalt tasakaalus – magusus, hapesus ja kerge mõrkjus. Maitsele annab kindlasti palju juurde ka põnev nö farmi ehk kasuka mekk. See on siider, mis sobib hästi ka õllesõpradele.

 

Cidre Artisanal Fournier Brut
Klassikaline Prantsusmaa Normandia siider. 100% õunamahlast.

75cl
Alc.4.5%vol

Klubi kommentaar:
Väga mõnusa õuna ja õunakoorte aroom, mis kutsub juba iseenesest seda siidrit maitsma. Maitse on meeldivalt õunane ja puuviljane, kergelt mõrkjas ning piisava karboneeritusega. Kuiva siidri kohta üllatavalt kerge. Kuigi nimepoolest on tegemist kuiva siidriga, siis võib Normadia siidrit soovitada ennekõike just poolkuiva siidri sõpradele.

Sakuolleakadeemia_AndresRaudjalg_160218_002

 

Thistly Cross Ginger Cider
Auhinnatud käsitöösiider ingveriga Šotimaa väikepruulikojast.

0,33L
Alc.4.0%vol

Klubi kommentaar:
Põnev ja omapärane poolmagus ingverisiider. Värvus kuldkollane ning aroom mõnusalt värske. Pikas järelmaitses domineeris tugevalt ingver, seega kui sulle maitseb ingver, siis proovi kindlasti. Kui ingver aga ei maitse, siis siis soovitame samuti proovida, sest maitseelamus on garanteeritud.

Sakuolleakadeemia_AndresRaudjalg_160218_076

 

Saku Antvärk Pilvine Õun
Eestis välja töötatud ja maailmas ainulaadse retsepti järgi valmistatud naturaalne siider, mis sisaldab 95% õunamahla.

0,33L
Alc.4.5%vol

Klubi kommentaar:
Nagu ka nimi vihjab, kergelt hägune kauni kollase värvuse ning värske ja mahlase aroomiga siider. Maitse on mahlane, kergelt magus ja järelmaitsele lisab aktsenti õrnalt mõrkjas õunakoor. Hea lihtne joogisiider, mis sobib nii kuumal päikesepaistelisel suveilmal janu kustutamiseks kui ka toidu kõrvale.

_K6A1837

Ekskursioon Aldarise õlletehases

Aldaris on ajalooliselt üks Läti väärikamaid ja hinnatumaid pruulikodasid, mille põnev ja rikkalik ajalugu ulatub enam kui 150 aasta taha. Täpselt nii nagu igal pika ajalooga ettevõttel on ka sellel pruulikojal olnud kergemaid ja raskemaid aegu. Just neid viimaseid koges Aldaris alles hiljuti, umbes kümmekond aastat tagasi, kui nende tehnikapark ja ambitsioonid olid vananenud ning keeruline oli leida õiget suunda, kuhu liikuda. Oli ilmselge, et vanaviisi ei saa jätkata ja midagi tuleb muuta.

2015. aasta kevadel jõudiski kätte suur muutus: avati uus moodne mikropruulikoda ja suleti vana amortiseerunud tehas. Uue pruulikojaga kaasnesid ka uued väljakutsed ja nüüd on Aldaris keskendunud käsitööõlledele. Antvärgi Klubil oli suur rõõm pruulikoda külastada ja õllesommeljee Andris Rasiņši juhtimisel selle värvikast ajaloost, moodsast pruulikojast ja põnevatest õllesortidest osa saada.

„Kui ma alguses arvasin, et ekskursioon saab olema puhtalt õlle pruulimise teemal, siis eksisin. Ma ütleks, et sain suurema elamuse hoopis selle pruulikoja ajaloost ja põnevatest seikadest. Näiteks ei teadnud ma, et ajalooliselt on pruulmeistrid olnud naised ja mehed on selles ametis domineerima hakanud alles hiljuti. Samuti oli põnev fakt see, et Aldaris on kunagi olnud Euroopa kõige kaasaegsem õlletehas. Vägev, eks? Tegelikult sai neid huvitavaid fakte ekskursiooni käigus kuulda kümneid, kui mitte sadu. Teisisõnu: ma arvan, et igaüks peaks seda pruulikoda ja muuseumi ikka ise külastama ja leidma enda jaoks oma tipphetked.” võttis ekskursiooni kokku Antvärgi Klubi liige Sven Luka.

 

Põnev fakt
Algselt oli õlletehase nimi Mežpils, saksa keeles Waldschlösschen, mis tähendab metsalossi. Seda ajaloolist nime kannab mälestuse hoidmiseks ka Aldarise uus edukas õllebränd Mežpils.

Huvitavaid lugusid õllest ajaloo jooksul

Ajaloolaste väitel on õlu üks vanemaid jooke, mille juured ulatuvad koguni 10 000 aasta tagusesse aega. On täiesti loogiline, et nii pikka ajalukku mahub sadu põnevaid lugusid – lõbusaid, dramaatilisi, absurdseid ja tõsiseid.

VANIM ÕLLEREKLAAM

Tuleb välja, et õlut on reklaamitud juba aastatuhandeid. On teada, et õlut pruulisid juba mesopotaamlased ja sumerid umbes 4000 aastat enne meie ajaarvamist. Endise Mesopotaamia aladelt on leitud ühe pruulikoja reklaam – nimelt oli ühel savitahvlil kirjas “Joo Elbat, lõvisüdamega õlut”.

KALLEIM ÕLLEPUDEL

Kõik me oleme kuulnud uudiseid mõnest hirmkallist konjakist või veinipudelist, kuid ka õllepudel võib rahakotti tublisti kergendada. Praegu saadavalolevatest õlledest on kõige kallim Belgia “Vielle Bon Secours”, mille üks pudel maksab umbes 1000 dollarit.

PÜRAMIIDID EHITATI ÕLLEJÕUL

Arheoloogid väidavad, et Egiptuse kuulsaid püramiide rajanud ehitajatele anti iga päev neli liitrit õlle, et nad raske tööpäeva vastu peaks. Toona oli õlle siiski palju lahjem kui tänapäeval.

TASUTA ÕLU ELU LÕPUNI

Kui Taani teadlane Niels Bohr võitis 1922. aastal Nobeli auhinna, vedas riigi kuulsaim õlletootja Carlsberg Brewery oma pruulikojast tema majja õlletoru, et teadlasel oleks elu lõpuni alati värske õlu käepärast võtta.

KÕIGE KANGEM ÕLU – 67.5%

Maailma kõige kangem õlu on šotlaste tootja Brewmeisteri pruulitav Snake Venom, millel on koguni 67.5 kraadi. Maailma õlletootjatel on kombeks teineteist kangusega üle trumbata, seega võib ennustada, et uue maailma kangeima õlle kallal tehakse juba tööd.

PRUULIME ÕLLE…KOSMOSES

Rahvusvahelisse Kosmosejaama teadlasterühm pruulis esimese õlle kosmosejaamas. Idee võttis üle suur Aasia õlletootja Sapporo, kes tõi turule 250 kosmoses pruulitud kuuspakki. Ulmefännid võisid kosmoseõlle võita loteriiga ning kui õnn neile naeratas, said nad kuuspaki lunastada 100 dollari eest.

ÕLLEJOOMINE JA JUHTIMINE EI KÄI KÄSIKÄES

Juba vanad egiptlased teadsid, et purjus peaga ei tohi liiklusvahendit juhtida. 2000 aastat enne meie ajaarvamist mõisteti surmanuhtlus ühele egiptlasele, kes istus oma hobukaarikusse purjus peaga ning ajas selle tulemusena alla vaimuliku.

ÕLU LAHENDAS LENNUKI KAAPERDAMISE

21 juunil 1985. kaaperdas purjus Stein Arvid Huseby Norras Trondheimi lennujaamas relva ähvardusel ühe Boeing 737-205 reisilennuki. Kogu intsidendi jooksul purjutanud kaaperdaja nõudis kohtumist tollase peaministri Kåre Willochiga. Kui õlu sai otsa, mees leebus, lasi pantvangid vabaks ja loovutas oma relva õlle vastu. Mees arreteeriti ja mõisteti kolmeks aastaks vangi.

Mis on õlu?

Õlu on maailma kõige populaarsem ja tõenäoliselt ka kõige vanem alkohoolne jook, mida hakati valmistama arvatavasti juba enam kui 10 000 aastat tagasi. Võib tunduda uskumatu, aga õlleteo põhitõed on selle aja jooksul jäänud praktiliselt muutumatuks – vastavalt oludele ja trendidele on mõned koostisosad küll vahetunud, kuid mitte kardinaalselt. Ja tänapäeval, mil saadaval on tuhandeid erinevaid õllesorte, kasutatakse õlle tegemiseks peamiselt vaid nelja koostisosa – vett, linnaseid, humalalt ja pärmi.

VESI

Umbes 95% õllest moodustab vesi ja üldine reegel on olnud, et kui vesi maitseb juues hästi, siis on ta sobilik ka õlle valmistamiseks. Kuid tegelikult mängib vesi palju suuremat rolli, kui arvata osatakse. Vee kvaliteedi tõttu on paljud maailmakuulsad õlletootjad valmistanud oma õlled alati ühes kindlas kohas ning kasutanud selleks vaid ühte kindlat kaevu. Üheks selliseks õlletootjaks on ka meie oma kohalik pruulikoda Saku Õlletehas.

LINNASED

Linnasteks kutsutakse linnastatud teravilja ehk vilja, mida on leotatud, idandatud ja õigel hetkel kuivatatud. Üldjuhul kasutatakse pruulimisel küll odralinnaseid, kuid vahel lisatakse segusse ka rukki- ja nisulinnast, tänu millele on võimalik valmistada erinevaid põnevaid õllesorte.

Ehkki linnase peaülesanne on pärmi toitmine suhkrutega, ei saa alahinnata ka linnase tähtsust õlle värvi ja maitse kujunemisel.

HUMAL

Õlle valmistamisel kasutatakse humalakäbisid, mis on korjatud emastaimedelt enne kollaseks muutumist. Käbid kuivatatakse ja pakendatakse niiskuse ja päikesevalguse eest kaitstud keskkonda.
Humalal on õlleteos palju funktsioone.

Humalast saab õlu oma lõhna ja kibeda maitse, humal aitab kaasa õllevahu moodustumisele ning on ka looduslikuks säilitusaineks.

kafido-com Kaspars Filips Dobrovolskis-35

PÄRM

Pärm ehk tegelikult pärmseen tekitab õlles linnasesuhkrut “süües” käärimise, tänu millele tekivad alkohol ja süsihappegaas. Õlle pruulimisel kasutatakse üldiselt kahte erinevat tüüpi pärmi: pinnakäärituspärm, mida kasutatakse ale-tüüpi õllede valmistamiseks ning põhjakäärituspärm, mida kasutatakse lager-tüüpi õllesortides. Oma nimetused on nad saanud sellest, et pinnapärm tõuseb käärimise lõpuks õlle pinnale, põhjapärm vajub aga põhja.

Lisaks on pärmil tähtis roll ka õlle maitse kujunemisel.

Loomulikult ei piirdu kõik õlled vaid siin kirjeldatud koostisosadega ning variatsioonide loomiseks kasutatakse mitmeid erinevaid lisaaineid (näiteks kirsiõlut tehes kirsimahla). Kuid millist õlut sa ka ei pruuliks, neid nelja koostisosa peetakse siiski õlle põhikomponentideks.

Saku Antvärk Klubi alustab

19. jaanuari varahommikul kogunevad Saku Õlletehase parklas olevasse bussi 19 ootusärevate nägudega õlle- ja siidrisõpra. Enamik neist töötavad Saku Õlletehases, kuid alustavasse klubisse on tee leidnud ka inimesi muudest valdkondadest. Loodava klubi eesmärk on ühendada õlle- ja siidrisõbrad ning uurida, proovida, avastada ja jagada klubi kodulehel kõike, mis toimub mitmekesises ja kiiresti muutuvas õlle- ja siidrimaailmas.
Enne veel, kui sõit lõunanaabrite lätlaste juurde alata saab, teeb klubi eestvedaja Arto Aro kiire ülevaate eesootavast. Esimene Saku Antvärgi Klubi üritus on tiheda graafikuga – plaan on külastada kahte pruulikoda ja lõpetada päev põneva foodpairing’u õhtusöögiga.

Valmiermuiža
Esimene peatus oli Riia lähedal väikeses Valmiermuiža mõisas ja pruulikojas, kus valmistatakse õlut nimega – üllatus-üllatus – Valmiermuiža. Tegelikult juba enam kui 400 aastat ajas tagasi ulatuva pruuliajalooga mõis oli maailmasõdade tõttu vajunud unustuste hõlma kuni 2009 aastani. Just sel aastal otsis Aigars Ruņģis oma kolleegidega välja ajaloolised retseptid, täiendas neid tänapäevaste teadmistega ja alustas taas õlle pruulimist.
Viimase seitsme aastaga on Valmiermuiža õllede valik pidevalt kasvanud ja tänaseks on neil valikus juba seitse õlut. Kui enamikku õllesid on võimalik saada tavapoodidest, ka Eestis, siis ühte neist saab juua vaid Valmiermuiža enda ja veel mõnes valitud Riia restoranis. Seda sellepärast, et tegu on elusa õllega, mis säilib vaid kolm päeva.
Pruulikoja külastuse lõpetasime lõunasöögiga kohalikus restoranis, mida saatsid soojad tänusõnad Valmiermuiža omanikult Aigars Ruņģisilt.

kafido-com Kaspars Filips Dobrovolskis-27 copy

Aldaris
Järgmisena sõitsime Läti ühte vanemasse ja tuntumasse õlletehasesse Aldaris (otsetõlkes „õllepruulija”), mis asub Riia äärelinnas. Eelmisel aastal 150-ndat tegevusaastat tähistanud tehases võõrustas meid kolleeg ja õllesommeljee Andris Rasiņš, kes viis meid haaravale retkele läbi tehases valminud õllede ajaloo. Üks põnev fakt ekskursioonilt, mida teistegagi jagada: aastal 1906 oli Aldaris kogu Euroopa kõige moodsam pruulikoda, mida külastasid pruulmeistrid üle maailma.
Ekskursioon lõppes mõnusa snäki ja Aldarise õlledega.

kafido-com Kaspars Filips Dobrovolskis-142 copy

Restoran Philippe
Päeva lõpuks sõitsime Jurmalasse, kus Andris oli koos restoran Philippe peakokaga valmistanud spetsiaalse foodpairing-menüü. Viis imelist rooga ja viis tõeliselt omanäolist õlut panid põnevale päevale ja ühtlasi klubi esimesele kogunemisele väärika punkti, pakkudes unustamatu maitseelamuse. „Näiteks kirsisorbeti kõrvale serveeriti erilist gose-tüüpi õlut – see oli üllatav ja vaimustav,” meenutas klubi eestvedaja Arto Aro.

Tagasi Tallinnasse jõudes ootasid õlleklubi liikmed juba järgmist, veebruaris toimuvat sõitu. Sellest kirjutame edaspidi!

 

INSTAGRAM